PEA - Public Energy Alternatives

PEA – Public Energy Alternatives

Alates 2009. aasta septembrist on Võru Maavalitsus kaasatud Läänemere piirkonna programmi poolt rahastatud projekti PEA (Public Energy Alternatives), mille üldiseks eesmärgiks on taastuvenergia ja energia efektiivsuse väärtustamine ja energeetikastrateegiate arendamine, vähendades sõltuvust importenergiast ja energiatarbimisest tulenevaid kulusid tulevikus. Kokkuvõtlikult tähendab see vähenenud kulutusi energiatootmises läbi tehnilise innovatsiooni, elanike teadlikkuse ja kompetentsi tõstmist koolituste kaudu ning uute kohalikul tasandil rakendatud ning kohandatud jätkusuutlike energiastrateegiate loomist. Kogu projekti on rahastatud 3 732 082 EUR, millest Võru Maavalitsuse projekti kogueelarve on102 300 EUR.

Projekti partnerid

Programmis osaleb 6 Läänemere piirkonna riiki: Saksamaa (Wittenberge linn, projekti juhtpartner), Eesti, Leedu, Läti, Poola ja Soome. Kokku osaleb projektis 21 partnerit.

Eestist osaleb PEA projektis 5 partnerit (MTÜ Lõuna-EestiTaastuvenergia Keskus, Eesti Maaülikool, Võru Maavalitsus, Mustvee Linnavalitsus ning Rõuge Vallavalitsus), kellel igal ühel on projektis enda kindlad eesmärgid, milleni läbi konkreetsete tegevuste jõutakse. Projekti üheks eripäraks on "Triple Helix" kontseptsiooni rakendamine, mis väljendub kui struktuuriline koostöö valitsuse, ettevõtluse ja teadusasutuste vahel, mis võimaldab luua projektipartnerite vahel tulemuslikku koostööd

Projekti otsesed eesmärgid:

  • LETEK-il lasub projektis vastutus energia alusuuringute läbiviimisel ning regionaalse energiastrateegia koostamisel;
  • Eesti Maaülikooli kui Eesti partnereid esindava teadusasutuse rolliks on projektipartnerite tehnoloogiline nõustamine lähteuuringute läbiviimisel ning arengukavade koostamisel
Kolm ülejäänut partnerit seisavad hea oma piirkonna arengu eest lähtudes sealsetest vajadustest
  • Mustvee Linnavalituse eesmärgiks on läbi viia energiauuringud ning tasuvus-analüüs Peipsi järve kasutamiseks maakütte ressursina. Antus tasuvus-analüüs saab olema tulevikus investeeringute läbiviimise aluseks;
  • Rõuge Vallavalitsuse peaeesmärgiks on energeetika arengukava ja teiste strateegiliste dokumentide koostamine ning tulevaste investeeringute ettevalmistamine (tasuvus-uuringud nagu näiteks päikeseenergial põhineva tänavavalgustuse analüüs);
  • Võru Maavalitsuse eesmärgiks on koostada kogu maakonda hõlmav energiastrateegia, mis ei ole üldine kirjeldav dokument, vaid vaatleb konkreetsemalt Võrumaa kitsaskohti senises energia- ja soojatootmises, kaardistab hetkel kasutuses olevad energiaressursid ning vaatleb, millised on võimalused taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks maakonnas. Viimane eesmärgiga vähendada üleliigseid kulutusi energiatootmises ja tarbimises.

Projekti eluea ehk kolme aasta jooksul teeb maavalitsus tihedat koostööd kõigi Võrumaa kohalike omavalitsustega ning energeetika valdkonna ekspertidega, et tagada energiastrateegia parim tulemus ning kasutatavus kogu maakonna piires. Kuna energiastrateegia on tihti aluseks erinevatest fondidest investeeringutoetuste saamisel, on loodavast strateegiast kasu kõigil antud sektoris investeeringuid planeerivatele eraettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele.

Võru Maavalitsus on seotud eelnimetatud energiaprojektiga 2012. detsembrini, mille jooksul viiakse läbi energiaressursside uuring Võrumaal ning toetudes uuringule koostatakse Võrumaa energiamajanduse strateegia. Projekti konkreetsed tegevused võetakse kokku energia efektiivsust ning säästmist käsitleval seminaril.

Heaks näiteks

Energiastrateegia koostamisel on heaks eeskujuks Austrias, Güssingis tegutsev isemajandav linn, kus kogu energiatootmine on koondunud kohapeale, et tagada nii kodanike tööhõive ning jätta võimalikult palju kohalikku kapitali piirkonda. Antud piirkonna viis energiauuringute läbiviimiseni ja analüüsini süvenev tööpuudus, vähenev elanikkond (ümberasumisega pealinna Viini), puuduvad tööstuspiirkonnad ning korralik infrastruktuur. Tänaseks on kogu Güssingis üle mindud taastuvenergia kasutusele ning piirkonda on loodud hulgaliselt uusi töökohti, elanikkond on jäänud püsivaks ja energiamajanduses ei sõltuta enam importenergiast, vaid kogu piirkonda toitev energia toodetakse kohapeal. Kogu süsteem on üles ehitatud Euroopa Liidu toetus- ja investeerimisfondide abil.